SIBO (peensoole bakteriaalne ülekasv): SIBO: sümptomid, põhjused ja tõenduspõhine ravijuhend: sümptomid, põhjused ja tõenduspõhine ravijuhend

SIBO tekib siis, kui peensooles koloniseerivad liigsed bakterid, mis häirivad seedimist, toitainete imendumist ja süsteemset tervist. Erinevalt jämesoolest, kus elab triljoneid mikroobe, on peensooles tavaliselt madal bakterite arv. Üleliigsed bakterid põhjustavad ainevahetuse ja immuunsüsteemi häireid. Järgnevalt analüüsime SIBO mehhanisme, riskitegureid ja kliinilisi tagajärgi.

N.b. See artikkel on mõeldud rahvusvaheliseks eneseõppeks. See ei asenda ega paku meditsiinilist nõu ega ravi. Ärge alustage ühegi toidulisandi või ravimtaime kasutamist, ilma et oleksite esmalt hinnanud võimalikke koostoimeid ravimitega. Arutage soolestiku haiguste ravi alati oma arstiga.

Sissejuhatus

Peensoolebakterite kasv (SIBO) tähendab peensooles kasvavate bakterite liigset hulka. Kuigi paljud arstid ei tunnista SIBO-d veel meditsiinilise diagnoosina, on selle kohta viimase 10 aasta jooksul kogunenud märkimisväärne hulk meditsiinilisi uuringuid, mis on viinud SIBO olemasolu kohta suurenenud teadmisteni. 1 ) Tavaliselt kasvavad peensooles ainult väikesed kogused baktereid. Enamik baktereid elab käärsoolestikus (jämesooles). Siiski on olukordi, kus bakterite tase peensooles võib suureneda kahjulikule tasemele ja põhjustada mitmeid tõsiseid terviseprobleemideni.

Mis on SIBO?

Peensoole esmane ülesanne on toitainete imendumine. Bakteriaalne ülekasvamine peensooles:

• Fermenteerib süsivesikuid, tootes vesinik-/metaangaasi.
• Kahjustab soolestiku limaskesta, kahjustades toitainete (nt raua, B12) omastamist.
• Käivitab põletikku ja süvendab süsteemseid probleeme, nagu väsimus või liigesevalu.

SIBO põhjustatud sümptomid on sageli sarnased teiste soolestikuprobleemide põhjustatud sümptomitega. Seetõttu segunevad IBS ja SIBO sageli omavahel. Tegelikult on 2009. aastal avaldatud teadusliku metaanalüüsi kohaselt 54% IBS-i patsientidest SIBO. 2) 2017. aastal avaldatud uuringu kohaselt kannatab SIBO all 4-78% IBS-i patsientidest ja 1-40% "tervetest" kontrollidest. 3)

SIBO TEKKELE EELSOODUMUST TEKITAVAD TERVISETEGURID:(4-5)

• Vähenenud maohape tootmine ehk hüpokloorhüdria, happevaba mao ehk achlorhydria, mis on põhjustatud näiteks prootonpumba inhibiitorite (PPI) pidevast kasutamisest.
• Peensoole liikumishäired
• Pankrease seedetrakti ensüümide tootmise häired.
• Peensoole divertikaelid
• Süsteemsed haigused (tsöliaakia, Crohni tõbi, rasvmaks).
• Soolestiku kirurgia
• Soolestiku blokaad (striktuurid, kasvajad, haavandid)

Teised SIBOga seotud tegurid IBS-patsientidel on vananemine ja naissugu ning puhitus, kõhupuhitus ja kõhupuhitus. ja kõhulahtisus(6).

SIBO peamised põhjused ja riskitegurid

Sümptomid ja kliiniline esinemine

SIBO sümptomid kattuvad IBS-i ja teiste seedetrakti häirete sümptomitega, mistõttu on diagnoosimine keeruline.

• Kõhulahtisus (gaaside moodustamisel domineerib vesinik).
• Kõhukinnisus (gaaside moodustamisel domineerib metaan).
• kõhupuhitus
• soolestiku krambid ja valud
• Süsteemsed üldised sümptomid, nagu väsimus, liigesevalu, ärevus ja depressioon on sageli põhjustatud bakteriaalsete neurotoksiinide vabanemisest (peamiselt kõhukinnisusele kalduv SIBO).

SIBO PATH: Bakteriaalne ülekasv -> vesinikgaas -> Arkaanobakteriaalne ülekasv -> metaanigaas

Kui bakterid kääritavad kiudained, toodavad nad vesinikgaasi. Samamoodi elavad nn arkaanobakterid vesinikust ja toodavad metaanigaasi. Metaani seostatakse tavaliselt kõhukinnisusele kalduva bakteriaalse ülekasvuga, samas kui kõhulahtisusele kalduv bakteriaalne ülekasv on põhjustatud vesinikust. Vesinik-domineerivat SIBO-d on tavaliselt lihtsam ravida kui metaan-domineerivat SIBO-d.

Diagnoosimine

1. Hingamise testimine:
   • Mõõdab vesiniku/metaani pärast laktuloosi või glükoosi tarbimist.
   • Piirangud: Valenegatiivsed tulemused võivad olla valenegatiivsed, kui bakterid asuvad sügaval väikestes elundites. soolestik.
2. Kliiniline korrelatsioon: Sümptomid + riskifaktorid (nt PPI kasutamine, eelnev kõhuoperatsioon).

Pilt: SIBO hingamistesti näidisaruanne.

Raviprotokollid

Enne raviprotokollile hüppamist on soovitatav, et laboritest teha SIBO võimalikkuse kindlakstegemiseks (vt eespool). Valikud on kas 2-tunnised või 3-tunnised hinnangud. 3-tunnine SIBO-profiil annab ülevaate gaaside tasemest pikema aja jooksul ja seda soovitatakse patsientidele, kellel on aeglasem seedetransit või kõhukinnisus. Samuti tuleks hinnata mao soolhappe tootmist (nt Gastropanel laboritest ja isetoodetud mao soolhappe test)(7).

Kui testis on selge viide SIBO-le, on järgmine protokoll teaduspõhine ja tõhus.

1️⃣ Antibiootikumravi (8)

• Rifaximiin: 550 mg 3x päevas 14 päeva jooksul (minimaalsete kõrvaltoimetega mitteimenduv antibiootikum).
• Kombineeritud ravi: Rifaksimiin + neomütsiin metaani domineerivate juhtude korral.
• Ravieelne strateegia: Tarbida FODMAP-id 1-2 nädalat enne antibiootikumide manustamist, et aktiveerida bakteriaalsed sihtmärgid.

N.b. Antibiootikumid nõuavad arsti retsepti.

2️⃣Taimsed protokollid (9-11)

Taimsed raviskeemid näitavad antibiootikumidega võrreldavat tõhusust

:

3️⃣ Toitumisalased sekkumised (12-13)

• Madala FODMAP-dieet: Vähendab kääritatavaid süsivesikuid (nt sibul, küüslauk, kaunviljad, gluteen, teravili), et näljutada baktereid. Rakendada etapiviisiliselt:
  1. Eliminatsioon: 2-6 nädalat.
  2. Tagasipanek: Tuvastage vallandavad toiduained.
  3. Isikupärastamine: Pikaajalise taluvuse säilitamine.
• Ketogeenne Dieet: Piiratakse süsivesikuid <50 g/päevas, vähendades bakteriaalset kütust. Efektiivne kõhulahtisuse domineerivate juhtude puhul.

Liiga pikk või lühike söögikord võib süvendada sümptomeid; optimaalne oleks 3-4 tundi söögikordade vahel (v.a. öösel). Teisest küljest võib mõnes olukorras aidata ka paastumine ja vahelduva paastumise aeg. Piirake kofeiini tarbimist (nt. kuni 1-2 tassi kohvi päevas).

4️⃣ Probiootikumid ja soolestiku toetamine

• Sihtotstarbelised tüved:
  • Bifidobacterium infantis 35624: Vähendab IBS sümptomeid.(14)
  • Lactobacillus rhamnosus GG: Võitleb patogeenidega.(15)
• Prebiootikumid: Vältida aktiivse SIBO ajal; uuesti kasutusele võtta pärast ravi (nt PHGG, resistentne tärklis).

N.B. Olge ettevaatlik probiootikumidega, eriti kui te teil on või on olnud SIBO ja sellest tingitud ajupimedus. Eriti nn D-piimhapet tootvad probiootikumitüved (näiteks Lactobacillid) võivad olla kahjulikud,(16) sest D-piimhappe happe teke on aju uduga patsientidel tavaline(17).

5️⃣ Täiendavad ravimeetodid ja uuesti testimine

• Prokinetikumid: Määratud kordumise vältimiseks (nt madala annusega erütromütsiin).
• Piparmündiõli: Vähendab spasmide ja puhituse teket (entero-kapslid, 0,2-0,4 ml 3 korda päevas).

Pärast 4 nädalat testige oma bakteriaalset ülekaalu koos uue hingeõhu testiga; kui ravi on edukas, võite järk-järgult ja järk-järgult taastada kiudained ja FODMAP-süsivesikud oma dieeti.

Peensooles peaks olema väga vähe bakterite kasvu ja pärmi kasvu. Meditsiinilistes väljaannetes on avaldatud ka tähelepanekuid "peensoole pärmi ülekasvu" ehk SIFO (Small Intestinal Fungal Overgrowth) kohta. Paljudel inimestel, kellel on SIBO, võib olla ka SIFO, mis tähendab, et seal on liiga palju pärmi (tavaliselt Candida sordid) peensooles.(18)

Patofüsioloogia: kuidas SIBO kahjustab tervist

1. Toitainete malabsorptsioon :
   • Bakterid tarbivad B12, rauda ja süsivesikuid, mis põhjustab puudujääke.
   • Kahjustatud enterotsüüdid vähendavad ensüümide (nt laktaasi) tootmist.
2. Lekkiva soolestik :
   • Bakteritoksiinid (nt LPS) rikuvad soolebarjääri, vallandades süsteemse põletiku(19-20).
3. Neurotransmitterite häirimine :
   • Soolestiku mikroobid mõjutavad serotoniini ja dopamiini tootmist, seostades SIBO-d ärevuse/depressiooniga(21-22).

Soolestiku ja aju telje seos

Vagusnärv ja mikroobide metaboliidid (nt lühikese ahelaga rasvhapped) loovad kahesuunalise suhtlusahela:

• Stress → SIBO: Krooniline stress aeglustab motoorikat, soodustades bakterite ülekasvu.
• SIBO → meeleoluhäired: Bakteriaalne LPS ja põletikulised tsütokiinid läbivad vere-aju barjääri, muutes neurokeemiat(23-24).

Ennetamine ja pikaajaline ravi

Kuigi raviprotokollid on olemas, keskendub ennetamine järgmistele põhiasjadele:

• Toitumishügieen: Vältige liigset suhkrut, rafineeritud süsivesikuid ja töödeldud rasvu.
• Motiilsuse toetamine: Vahelduv paastumine, ingveri/artišoki ekstraktid.
• Stressitaluvus: Hingamistöö, vagusnärvi stimulatsioon.

SIBO on näide soolestiku kui ainevahetuse, immuunsüsteemi ja neuroloogilise tervise sõlmpunkti rollist. Sellega tegelemine nõuab süsteemitasandi lähenemist, ühendades mikroobide ökoloogia ja elustiili optimeerimise.

Kokkuvõte

SIBO tuleneb bakterite ülekasvu tõttu peensooles, mis häirib seedimist, toitainete imendumist ja süsteemset tervist. Sellised sümptomid nagu puhitus, kõhulahtisus/kõhulahtisus, väsimus ja neuroloogilised probleemid (nt aju udu, ärevus) tulenevad bakteriaalsest käärimisest, soolestiku limaskesta kahjustusest ja põletikulise toksiini vabanemisest. Diagnoosimine sõltub hingamisteede testimisest ja kliinilistest riskiteguritest (nt PPI-de kasutamine ja motoorikahäired).

Ravi seab esikohale sihipärased antimikroobsed ravimid (Rifaximiin ± neomütsiin), toitumisstrateegiad (madala FODMAP- ja ketogeense toiduga protokollid) ning ravijärgne mikrobioomi toetamine tüvespetsiifiliste probiootikumidega (nt Bifidobacterium infantis), et vältida retsidiivi. Krooniline stress süvendab SIBO-d, kahjustades soolestiku liikuvust, samas kui bakterite metaboliidid, nagu LPS, häirivad soole-aju telge, seostades SIBO-d meeleoluhäiretega. Pikaajaline ravi nõuab toitumishügieeni (rafineeritud süsivesikute/suhkruainete vältimine), motoorikat suurendavaid vahendeid (vahelduv paastumine, ingver) ja valvsust kaasnevate seente ülekasvu (SIFO) või toitainete puuduse suhtes.

.

SIBO käsitlemine nõuab terviklikku lähenemist - mikroobide ökoloogia tasakaalustamine, personaalne toitumine ja stressitaluvust, et taastada soolestiku terviklikkus ja süsteemne tasakaal.

Teaduslikud viited

1. Ford, A. & Spiegel, B. & Talley, N. & Moayyedi, P. (2009). Peensoole bakterite ülekasvamine ärritunud soole sündroomi korral: süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs. Clinical Gastroenterology and Hepatology 7 (12): 1279-1286.
2. Ford, A. & Spiegel, B. & Talley, N. & Moayyedi, P. (2009). Peensoole bakterite ülekasvamine ärritunud soole sündroomi korral: süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs. Clinical Gastroenterology and Hepatology 7 (12): 1279-1286.
3. Ghoshal, U. & Shukla, R. & Ghoshal, U. (2017). Peensoole bakteriaalne ülekasv ja ärritunud soole sündroom: Sild funktsionaalse orgaanilise dihhotoomia vahel. Soolestik ja maks 11 (2): 196-208.
4. Ghoshal, U. & Shukla, R. & Ghoshal, U. (2017). Peensoole bakteriaalne ülekasv ja ärritunud soole sündroom: Sild funktsionaalse orgaanilise dihhotoomia vahel. Soolestik ja maks 11 (2): 196-208.
5. Jacobs, C. & Coss, A. & Attaluri, A. & Valestin, J. & Rao, S. (2013). Düsmotiilsus ja prootonpumba inhibiitorite kasutamine on iseseisvad riskifaktorid peensoole bakterite ja/või seente ülekasvuks. Alimentary Pharmacology & Therapeutics 37 (11): 1103-1111.
6. Ghoshal, U. & Srivastava, D. (2014). Ärritunud soole sündroom ja peensoole bakterite ülekasvu: mõttekas seos või tarbetu hype. World Journal of Gastroenterology 20 (10): 2482–2491.
7. Saad, R. J., & Chey, W. D. (2014). Peensoole bakteriaalse ülerahvastumise hingamistestimine: testi täpsuse maksimeerimine. Kliiniline gastroenteroloogia ja hepatoloogia., 12(12), 1964-1972.
8. Sorathia SJ, Chippa V, Rivas JM. Peensoole bakteriaalne ülekasvamine. [Uuendatud 2023 aprill 17]. In: StatPearls [Internet]. Treasure Island (FL): StatPearls Publishing; 2025 Jan-.
9. Chedid, V. et al. (2014). Taimne ravi on võrdväärne rifaksimiiniga peensoole bakteriaalse ülekaalu ravis. Global Advances in Health and Medicine 3 (3): 16-24.
10. Brown, K. & Scott-Hoy, B. & Jennings, L. (2016). Reaktsioon ärritunud soole sündroomi ja kõhukinnisusega patsientidele, kellele manustati kombineeritud kveibrako/conker tree/M.balsamea Willd ekstrakti. World Journal of Gastrointestinal Pharmacology and Therapeutics 7 (3): 463-468.
11. Brown, K. & Scott-Hoy, B. & Jennings, L. (2015). Quebracho, Conker Tree ja M. balsamea Willd segatud ekstrakti efektiivsus patsientidel, kellel on ärritunud soole sündroom koos kõhukinnisusega. Journal of Gasterenterology and Hepatology Research 4: 1762-1767.<a href="http://www.ghrnet.org/index.php/joghr/article/view/1299" target="_blank" rel="noopener" title="Efficacy of a quebracho, conker tree, and m. Balsamea willd blended extract in a randomized study in patients with irritable bowel syndrome with constipation | brown | journal of gastroenterology and hepatology research" aria-label="Külastage a webpage about Efficacy of a quebracho, conker tree, and m. Balsamea willd blended extract in a randomized study in patients with irritable bowel syndrome with constipation | brown | journal of gastroenterology and hepatology uuringud">
12. Rj, A., Potter, M. D., Talley, N. J., Shah, A., Holtmann, G., & Sanders, D. S. (2022). Tõenduspõhised ja kujunemisjärgus toitumissoovitused peensoolehäirete puhul. American College of Gastroenterology | ACG ametlik ajakiri., 117(6), 958-964.
13. Litwiniuk, M., Zaniuk, M., Hurkała, K., Antonik, D., Denys, B., Góra, K., ... & Iberszer, K. (2023). Peensoole bakteriaalse ülekaalu ravi: Tavapärane antibiootikumravi ja alternatiivne ravi - antibiootikumid ja madala FODMAP-dieet. Journal of Education, Health and Sport, 41(1), 57-69.
14. Yuan, F., Ni, H., Asche, C. V., Kim, M., Walayat, S., & Ren, J. (2017). Bifidobacterium infantis 35624 tõhusus ärritunud soole sündroomiga patsientidel: metaanalüüs. Current medical research and opinion, 33(7), 1191-1197.
15. Mathipa-Mdakane, M. G., & Thantsha, M. S. (2022). Lacticaseibacillus rhamnosus: Sobiv kandidaat uute biotehnoloogiliste probiootiliste tüvede konstrueerimiseks sihipäraseks patogeenitõrjeks. Foods, 11(6), 785.
    
16. Vitetta, L. & Coulson, S. & Thomsen, M. & Nguyen, T. & Hall, S. (2017). Probiootikumid, D-maitsehappesus, oksüdatiivne stress ja tüvespetsiifilisus. Gut Microbes 8 (4): 311-322.
17. Rao, S. & Rehman, A. & Yu, S. & Andino, N. (2018). Ajateadvus, gaaside ja puhitus: seos SIBO, probiootikumide ja metaboolse atsidoosi vahel. Clinical and Translational Gastroenterology 9 (6): 162.
18. Erdogan, A., & Rao, S. S. (2015). Peensoole seente ülerahvastumine. Current gastroenterology reports, 17(4), 1-7.
.
19. Hietbrink, F., Besselink, M. G., Renooij, W., de Smet, M. B., Draisma, A., van der Hoeven, H., & Pickkers, P. (2009). Süsteemne põletik suurendab soole läbilaskvust inimese eksperimentaalse endotoksemia ajal. Shock, 32(4), 374-378.
20. Fasano, A. (2012). Leaky soolestik ja autoimmuunhaigused. Clinical reviews in allergy & immunology, 42, 71-78.
21. Cryan, J. F., & Dinan, T. G. (2012). Meelt muutvad mikroorganismid: soolestiku mikrobioota mõju ajule ja käitumisele. Nature reviews neuroscience, 13(10), 701-712.
22. Mayer, E. A., Tillisch, K., & Gupta, A. (2015). Soole/aju telg ja mikrobioota. The Journal of clinical investigation, 125(3), 926-938.
23. Banks, W. A. (2008). Vere-aju barjäär: soolestiku ja aju ühendamine. Regulatory peptides, 149(1-3), 11-14.
24. Foster, J. A., & Neufeld, K. A. M. (2013). Soole-aju telg: kuidas mikrobioom mõjutab ärevust ja depressiooni. Trends in neurosciences, 36(5), 305-312.